teisipäev, 17. mai 2011

Tuulelapsed metsa-aastal metsas vol 1

Meie õppekäik metsa algas Tädu kuuse juurest, kes kasvab kivi otsas. Retkejuhtideks olid Sirli ja Daniel.

Kuusemets on nii tihe mets, et õpetajad pidid kuuseväravaid lahti hoidma, et lapsed läbi mahuksid.

Lapsed käivad lasteaias, aga kuuselapsed käivad kuusiku kuuselasteaias.

Mis tunne on kui sa käbi võtad kätte, kui sa puudutad käbiga põske, kui sa nuusutad käbi? Mida teeb orav käbiga või rähn?

Kuidas saada metsas üle kraavi, silda ju pole. Eks sõbrad aitavad, mida suuremad, seda parem.

Mätaste peal kasvasid mustikad. Retkejuht Sirli küsis, et millega võib mustikaid segi ajada. Lapsed arvasid, et maasikate ja vaarikatega, et siis saab hea magustoidu. Kuid Sirli mõtles ikka ussilakka, mis on mürgine ja mida kindlasti metsast korjata ei tohi.

Kuusikust välja tulles jõudsime raiesmikule, kus kasvasid noored kased, pihlakad ja haavad. Sirli rääkis meile toreda muinasjutu puudest.

Mahalangenud puutüvedel on tore ronida ja tasakaalu hoida.

Siin on puuratas. Puu on seest ära kõdunenud, kuid okste juurikad on tugevalt alles.

Raja servalt leidsime viinamäeteo, kes oli väga arglik ja ei soovinud meile omi sarvi näidata.

Puude okstel kasvas habesamblik. See näitab, et selle metsa õhk on väga puhas. Hingasimegi mitu korda sügavalt sisse ja välja.

Kõiki õpitud puid kordasime "Puude mänguga"

Metsast välja läksime "Jahimehe mänguga". Nii nagu lapsed ei näinud metsas suuri loomi, nii ei näinud ka retkejuht Sirli ühtegi last.

Ülased on küll ilusad kevadlilled kuid mürgised. Peale lillede noppimist ei tohi sõrmi suhu ega silma pista vaid käed hoolikalt puhtaks pesta.

Oli väga tore matk metsas! Aitäh Keskkonnainvesteeringute Keskusele!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar