Päevapesa

Jõulude hakul, talvisel pööripäeval, 21.detsembril saabub aasta lühim päev. Nelja ööpäeva jooksul on päevad kriipsupealt ühepikkused ja neid kutsutakse talviseks päevapesaks. 24.detsembril tähistatakse suure pidulikkusega vana-aasta õhtut, sest järgmisel päeval Maa pöörab end päikesele vastu, päev pikeneb ja algab uus aastaring.
Meie lasteaia lapsed käisid laternamatkal, et viia valgust oma väikestele ja suurtele sõpradele.

Detsember

Detsember on esimene talvekuu, kuid traditsioonilist valget lund oleme vaid mõne korra näinud. Põhiliselt on ikka vihm ja seegi uduvinene.
Vihm, külm ja pimedus on rohukõrred surunud kõik vastu maad. Kuid puud on juba kevadootuses. Lepal on urvad juba valmis ja pajupõõsalgi võib nutte näha. Sireli pungades on rohelist näha. Mutimullahunnikud näitavad, et alles siin keegi toimetas.
Vanemad inimesed ütlevad, et „Jänes on valge ja tuba pime“
Valgejänes on nüüd tõeliselt valge, vaid mustad kõrvaotsad näitavad suvevärvi. Aga see talve valge võib sügisporis ka saatuslikuks saada.
Juba mitmendat korda on tormituuled meist üle käinud. Tormituuled tulevad meile soojalt merelt ja neid torme jätkub seni, kuni jää me lähikonna kaanetab, aga merevesi on meiegi rannikumeres veel soe 6 - 7 kraadi. Sisevete temperatuur on langenud aga juba alla 3 kraadi. Hallahommikuid on olnud  ja allapudisev uduvihm kipub asfaltteedel külmuma. Ja loikudel on vahel keskpäevani õrnalt krõpsuv jää. Mahajääva lume lootust veel niipea ei tohiks olla, sest maa on täiesti külmumata. Aga ka eelmistel aastatel on  lumi tulnud külmumata maale ja maha ta ka jäigi. Eks näe. (Kristel Vilbaste mõtted)

Mysterious day from Siim227 on Vimeo.