Sügisvärvid akendes

Kui Tuulekella lapsed Kadriorus käisid, nägid nad suuri lossiaknaid, kus peegeldusid kõikide ümberkaudsete puude, põõsaste ja lillede värvid.
Neid toredaid aknaid nad meisterdasidki. Lapsed panid ühe paberi peale värvitilgad, panid teise paberi selle peale, võtsid paberid käte vahele ja liigutasid neid omavahel, siis võtsid paberid lahti. Kui värvid olid ära kuivanud, võtsid lapsed oma "mänguaknad" ja otsisid paberitelt kõige ilusamaid kohti, mille märkisid pliiatsiga ära ja lõikasid välja. Nendest saidki lossi akendele värvilised ruudud.

Kõndis sügis Kadriorus

Tuulekella lapsed läksid septembrikuu viimasel päeval Kadriorgu. Lossiaed oli eriti kirev.


Vanad pargipuud oskasid lastele jutustada vanaaja lugusid, kui nemad väiksed olid ja pargis jalutasid Peeter ja Katariina.


Algul tundus see silt küll naljaks, aga kui õpetajad asja ära seletasid, oli probleem lahendatud.


Tagasi lasteaeda tulid lapsed jala, värvilised sügislehed kingituseks kaasas.

Kuidas sõidab põllul traktor....

Kuidas sõidab põllul traktor, traktor sõidab trat-trat-trat...Ega meie linnalapsed päris täpselt ei teagi, kuidas need maa-ja põllutööd käivad. Kuid kena sügisilma oskavad Tuulelohe lapsed näha ja kujutada küll.

See, kuidas porgandid ja kaalikad kasvavad, oleme näinud! Aga kuidas nad seal maa sees pika suve elasid? Kas nad rääkisid ka midagi? Kas nad küsisid juua või midagi muud? Mis häälega porgandid räägivad? Porgandi keelt rääkisid Tuulepesa lapsed.


Aga kakukesed põllul ei kasva, enne peab vilja kasvatama, jahu jahvatama ja alles siis saab maitsvat kakukest küpsetada. Väikesed Tuuleratta lapsed proovisid terakesi maitsta, ei maitsenud; proovisid jahu suhu panna, sugugi polnud hea maitsega. Kui kokatädi näitas mismoodi jahust kakuke saab, siis ahjusoe kakuke maitses tõesti väga-väga hästi. Lõpetuseks mängisid lapsed Kakukese muinasjutu järgi ja kaval rebasenägu tuli kõigil välja.

Sügis pannud pihladele kaela punapärlikee...

Õpetaja räägib õues lastega pihlakast ning lõpuks küsib: "Kus on pihlakal marjad?" Väike Kadri vastab: "Kübaras!" Sellest tuligi häälikumäng "pihlakobar-pihlakübar"
Pilt on Tuulepesa rühmast, jutt Tuuleveski rühmast ja pealkiri Tuulekellalt.

Lehekene kollane, langes meie õuele....

Meie lasteaia õueala kasvab mitu suurt kaske. Kui palju lehti neil on? Oleme proovinud neid lugeda. Nüüd sügisel värvuvad osad lehed kollaseks. Jälle peame lugema! Kui need lehed tuppa tuua ja panna paberite vahele kuivama, saab teha toredaid kasepuid. Nii tegidki Tuulelipu ja Tuuleveski rühmad.
Aga Tuulepesa lapsed tõid tuppa pihlaka lehed ja ei pannud neid paberite vahele kuivama. Need kuivasid kipra, aga sellest ei olnud midagi, kasutada sai ikkagi.

Linnud lendavad lõunamaale

Ilm läheb järjest külmemaks ja linnud lendavad lõunamaale.

Kes on juba ära lennanud, kes peab plaane ja kes jääb siia? Ja kus üldse on "lõunamaa"? Kas nad on seal kõik üheskoos? Kuidas linnud teavad õigesse kohta lennata? Kuidas linnupoeg, kes alles suve hakul koorus, jaksab nii kaugele lennata?

Need on väga keerulised küsimused. Neid arutasid Tuulelohe rühma lapsed.

Sügis meie õuel

Esmaspäeva hommikul sadas vihma nagu oavarrest. Arvasime, et selle ilmaga ei taha keegi välja minna. Aga meie Tuulekella rühmale see just meeldis, sest neil kõigil olid kaasas vihmase ilma varustus - kummikud, keebid ja vihmavarjud. Tore oli vaadata kui väravast läksid välja "vihmaseened", värvilised keebid seenejalgadeks ja kirjud vihmavarjud seenekübarateks. Need vooliti hiljem toas ka plastiliini sisse.

Lõunaks oli vihm üle läinud, aga suur tuul oli alles. Siis oli tore väikestel Tuulepesa lastel lintidega tuult püüda. Kuidas sa seda tuult muidu ikka näed!