Lindude toidulaud

Tänase pakasega on lindudel raske endale toitu leida. Tore kui lapsed neid aitavad. pakasega on linnud hästi kohevil, just niisugused, nagu Tuulelipu rühma piltidel.

Tuuletrolli rühma lapsed meisterdasid apelsinikoorest toidukausid. Õpetaja Laura tõi apelsinid ja mahlapressi ning lõikas apelsinid pooleks. Lapsed pressisid koore seest mahla välja, sest lindudele apelsinimahl ei maitse.

Siis tuli koorest grilltikud läbi torgata, et saaks nöörid külge panna.

Edasi tuli kausi täitmine päevalilleseemnete ja kaerahelvestega.

Lõpuks valati kogu toit üle sularasvaga.

Aga kuhu sai apelsinimahl?
Tuuletrolli rühma lapsed teavad kui maitsev on äsjapressitud mahl!.

Jäälind

Eesti Ornitoloogia Ühing valis 2014. aasta linnuks jäälinnu. Meie lasteaia Tuulepesa rühma 3-aastased lapsed meisterdasid pisikestest plastiliinitükkidest ka jäälinnu ja jälgivad jäälinnu lehekülge.

Jäämäng

Õues paukus pakane ja Tuulelipu lapsed mõtlesid välja jäämängu. Esmalt valisid nad välja 10 eset, mida võib vette panna: plastmassist jääkaru, punased nööbid, plastmassist lilleõis, kommipaber, kuuseoks, tammetõru, männikäbi, pliiatsiteritamise puru, lego klotsid ja sinised pärlid. Igaks juhuks jäädvustasid ka fotodele :)
Järgmisena panid nad esemed veega täidetud karpidesse ning vaatasid, millised asjad vajusid põhja, millised jäid pinnale ujuma.
Edasi viisid lapsed karbid õue ja lasid veel ära jäätuda. See võttis aega terve ööpäeva.
Järgmisel päeval joonistasid lapsed suure mängukaardi ja viisid selle õue ning kallasid jääkuubikud karpidest välja. Nüüd algas otsimisemäng. Numbrid ja jääkuubikud tuli kokku viia.
Kui mäng oli lõppenud, leppisid lapsed kokku, millised kuubikud tuleb tuppa viia, millised aga võivad õue jääda.

Jaanuar

Jaanuarikuus saab pool talve mööda, aga sellel aastal talv alles jaanuari teisel poolel algas.Lumi ja pakane jõudsid alles siis kohale kui mõned taimed olid juba talvepuhkuse ära pidanud ning soovisid  uut kasvuaastat alata. Nii mõnelgi põõsal või taimel oli näha leherohelist või õitekollast.
Rahvakalendri järgi oli talve poolitajaks kas korjusepäev, 14. jaanuar või taliharjapäev, 17. jaanuar. Seda peeti ka pühadelõpetuseks.
Siitmaalt hakkab kirju rähn karjuma ja must rähn nokaga puutüve vast põrri laskma. Karu pöörab koopas teise külje ning hakkab käppa imema. Merejääle sünnib esimene hülgepoeg. Sellega läheb tänavu küll raskeks.
Tähtis koht on ka päikesel. Kui päikest on kas või niipalju, et mees jõuab hobuse selga istuda, siis peaks tulema viljakas ja päikseline suvi.

The first (delayed) frosts from Siim Jänes on Vimeo.

Päevapesa

Jõulude hakul, talvisel pööripäeval, 21.detsembril saabub aasta lühim päev. Nelja ööpäeva jooksul on päevad kriipsupealt ühepikkused ja neid kutsutakse talviseks päevapesaks. 24.detsembril tähistatakse suure pidulikkusega vana-aasta õhtut, sest järgmisel päeval Maa pöörab end päikesele vastu, päev pikeneb ja algab uus aastaring.
Meie lasteaia lapsed käisid laternamatkal, et viia valgust oma väikestele ja suurtele sõpradele.

Detsember

Detsember on esimene talvekuu, kuid traditsioonilist valget lund oleme vaid mõne korra näinud. Põhiliselt on ikka vihm ja seegi uduvinene.
Vihm, külm ja pimedus on rohukõrred surunud kõik vastu maad. Kuid puud on juba kevadootuses. Lepal on urvad juba valmis ja pajupõõsalgi võib nutte näha. Sireli pungades on rohelist näha. Mutimullahunnikud näitavad, et alles siin keegi toimetas.
Vanemad inimesed ütlevad, et „Jänes on valge ja tuba pime“
Valgejänes on nüüd tõeliselt valge, vaid mustad kõrvaotsad näitavad suvevärvi. Aga see talve valge võib sügisporis ka saatuslikuks saada.
Juba mitmendat korda on tormituuled meist üle käinud. Tormituuled tulevad meile soojalt merelt ja neid torme jätkub seni, kuni jää me lähikonna kaanetab, aga merevesi on meiegi rannikumeres veel soe 6 - 7 kraadi. Sisevete temperatuur on langenud aga juba alla 3 kraadi. Hallahommikuid on olnud  ja allapudisev uduvihm kipub asfaltteedel külmuma. Ja loikudel on vahel keskpäevani õrnalt krõpsuv jää. Mahajääva lume lootust veel niipea ei tohiks olla, sest maa on täiesti külmumata. Aga ka eelmistel aastatel on  lumi tulnud külmumata maale ja maha ta ka jäigi. Eks näe. (Kristel Vilbaste mõtted)

Mysterious day from Siim227 on Vimeo.

Mardipäev

9. nov. on mardilaupäev. Varem liikusid sellel päeval mööda küla pahupidi pööratud kasukates, näod mustaks määritud või koledates maskides mehed, kes tõid õnnistust perele ja majapidamisele. Mehed kehastasid hingi.
Tänapäeval on mardijooksmisest saanud eeskätt laste asi.
Mardis käimisega on seotud palju tavasid. Olulised on õiged riided, ukse taga lauldes sisselaskmise palumine, samuti karja-, pere- jm õnne manamine koos terade põrandale puistamisega. On peetud väga tähtsaks, et mardid ei lahkuks tühjade kätega.

Kuula vanaaegset mardilaulu siit

Waiting for the winter .. from Siim227 on Vimeo.