Uurimised ja mängud kevadisel rajal (2)

Kevadlilled

Sissejuhatuseks korratakse lastega kevadlillede nimesid ning nende värve.

Lapsed valivad omale istumiseks mugavakoha või seisavad ringis.

Mängujuht nimetab ühe kevadlille nime, lapsed peavad leidma oma riietuses sama värvi nagu lill. Kellel on värv olemas, võivad minna jooksma, nt ümber puu või kokkulepitud tähiseni. Teised, kellel pole sellist värvi, peavad jääma oma kohale, ootama järgmise lille nimetamist.

Puukull

Üks lastest on kull, teised aga peavad kulli eest ära jooksma ja puu leidma ning sellest kinni haarama. Kull ajab niikaua taga kuni ta saab kedagi puudutada, siis on kulli vahetus ja mäng jätkub edasi uue kulli tagaajamisega.

Puud

Lapsed seisavad ringis. Õpetaja ütleb mõne puu nime, näiteks „kastan“ ja lapsed tõstavad üles harali sõrmed. Kui õpetaja ütleb „kuusk“, tõstavad lapsed käed pea kohale kokku, moodustades kuuseladva. „Pihlaka“ puhul tuleb käed kõrvale tõsta ja küünarnukist alla lasta (pihlakobar). Kes vale liigutuse teeb, langeb välja. Märksõnades tuleb kokku leppida enne mängu alustamist ja lapsed saavad teha ettepanekuid, milliste liigutustega midagi tähistada.

Tormine meri

Lapsed istuvad või seisavad ringis kohatähistel. Igale lapsele antakse mõne kala nimetus (kilu, räim, haug, tursk, lest, forell, angerjas jne). Iga kala peab mängus olema vähemalt kaks. Kui mängujuht hõikab: „Räimed!“, vahetavad räimed oma kohad. Kui hõigatakse: „Torm“, peavad kõik kohti vahetama.

Pulkade korjamine

Tähistatud ala piires (muruplatsil) visatakse pulgad laiali. Kohtuniku märguande peale hakkavad kõik mängijad pulki korjama. Nad tohivad liikuda ainult ühel jalal (kükkis jm) . Kes puudutab näiteks maad teise jalaga, peab korjamise lõpetama, kes tõuseb kükist püsti, peab samuti korjamise lõpetama. Kui kõik pulgad on kokku kogutud või kõik mängijad välja langenud, loetakse kokku mitu pulka keegi korjas.

Puupulki võib võrrelda nt pikkuse, kaalu, värvi järgi.

Võrkpall linaga

Moodusta neljaliikmelised võistkonnad. Iga võistkonnaliige hoiab kinni lina ühest nurgast (kui võistkonnas on 2 liiget, hoiavad nad kinni kumbki kahest nurgast). Mängujuht paneb palli ühe võistkonna linale. Võistkonna ülesanne on linaga pall õhku lennutada. Selleks tuleb lina veidi allapoole lasta ja seejärel järsult ülespoole tõsta – nii, et pall õhku lendab. Vastasvõistkond peab palli oma linaga kinni püüdma ja omakorda õhku lennutama.

Suurepärane meeskonnatöö proovikivi

Selleks, et palli püüda, peavad kõik korraga õiges tempos ja suunas jooksma, samuti kõik korraga lina tõstma ja langetama.

Algul võiks proovida lihtsalt ilma võistkondadeta: 4 last viskavad ja püüavad palli niisama.

 Oravad pesasse

Õpetaja koos lastega  teeb looduslikust materjalist (käbid, kivid, puuoksad) ringe. Lapsed on oravad ja hüppavad metsa all siia-sinna. Õpetaja hüüde „Oravad,  pessa!“ peale jooksevad lapsed ringi sisse. Mäng kordub. Oravad võivad tuua iga kord pesasse mõne käbi, tõru, kivi või lehe.

Oleme loomad

Jalutatakse lähedalasuvate puude juurde. Mängujuht läheb puu taha ja võtab ühe oksa või käbi jm ja  piilub sellega puu tagant välja: „Tere! Kes ma olen?(Lapsed vastavad) Mul on pikad kõrvad ja ma oskan hästi hüpata. Kas sina oskad hüpata? Tee endale pikad kõrvad ja hüppa koos minuga (lapsed panevad käed kõrvadeks ja hüppavad). Mine puu taha peitu!

Matkitakse eri loomade liikumisi, häälitusi ja täidetakse looma antud korraldusi.

Valmis!

Vahendid: vabalt valitud ese viskamise teel peitmiseks ja otsimiseks.

Mängu on soovitav mängida looduses, kus on puid, põõsaid, mättaid ja kohati kõrget rohtu. Mängijad lamavad/istuvad ringis kinniste silmadega. Juhtmängijal on käes puuritv, käbi, pall, rätik, liivakotike vms. Ta viskab selle vabalt valitud suunas võimalikult kaugele ja hüüab: „Valmis!“. Seejärel hakkavad kõik mängijad visatud eset otsima. Kes selle esimesena leiab, saab uueks juhtmängijaks.

Teisend: Juhtmängija viib viskamise asemel eseme kuskile väljakule, tehes keerdkäike teiste petmiseks ja naaseb siis otsijate juurde, kus ütleb: „Valmis“. Mäng jätkub nagu eelpool kirjeldatud.

Mäng on kõige huvitavam metsas, võsas või põõsastikus, kus otsimine on keerulisem.

Otsi salli!

Mängujuht peidab pargis või metsatukas määratud maa-alale ära rohelist värvi salli, rätiku või jämeda nööri. Mängijad asuvad seda otsima. Leidja peab tundma ja oskama nimetada ning kirjeldada puud, põõsast või muud loodusobjekti, kust ta salli leidis. Kui ta saab sellega hakkama on tal õigus uueks peitmiseks.

.

Puu elu

Mängujuht „võlub” kõik mängijad puudeks, kes ei saa asukohta vahetada. Mängijad jäljendavad puu elutegevust.

Mängujuht: „On kevad. Päike hakkab soojemalt paistma ja puu ärkab talveunest.”

Lapsed matkivad ärkamist väljendavaid liigutusi

Mängujuht: „Maapind soojeneb ja juured ärkavad.”

Maapinda uuristavad liigutusi jalgadega.

Mängujuht: „ Puu mahlad hakkavad liikuma.”

Kükitamine ja käte liikumine ülalt alla, mahla joomist väljendav hääl.

Mängujuht: „Lehepungad puhkevad.”

Peopesad koos , avanevad laiemateks lehtedeks.

Kuu ja päike

Seistakse ringis nägudega sissepoole, soovitavalt  10 – 15 last, suures ringis kipub tähelepanu hajuma. Valitakse või määratakse Kuu ja Päike, kelle ülesandeks on kinnisilmi (siduda või mäng aususe peale - lihtsalt silmi kinni hoida) liikuda väljaspool ringi päri-või vastupäeva oma kohale. Kasutada võib turvalisuse mõttes käte kõrvalesirutamist, mänguplats tuleb valida  sile , ilma kivide-kändude-puudeta. Parem on, kui ringisseisjad ei räägiks üldse vaid jälgiksid mõlema liikumist. Kui Kuu või Päike arvab , et ta on jõudnud oma kohale ”pessa” tagasi, teeb ta silmad lahti. Kui selgub, et koht pole päris täpne, läheb ta  lihtsalt oma kohale tagasi. Kui nii Kuu kui Päike on “pessa” tagasi jõudnud, püüavad kõik ringis üheaegselt (vaikselt, ainult silmsidet kasutades) hüpata õhku, pöörates

 Õhupalli seiklus

Lastele jagatakse õhupallid.

Õhupalli külge seotakse paberist liblikas.

Visata õhupall koos liblikaga õhku.

Õpetaja küsimused lastele:

1. Miks liblikas tõusis lendu?

2. Mida puhusime õhupalli sisse?

3. Miks õhupall täispuhutuna lendab, tühjana ei lenda?

4. Milline on õhk? (nähtamatu, kerge)

Känd või kivi

Kui palju mängijaid suudab seista kännul ja kui kaua suudate seista? Loendamine algab, kui keegi ei puuduta maad. Loenda rahulikus tempos.

Katse

Tuule suuna määramine tuulelipu ja kompassi abil.

 Uurimine

Elustiku uurimine raamiga (25x25 cm) piiratud alal (maa- või kivi pinnal, puutüvel jne) luubiga.

Katse

Kui suur on Sinu vaateväli? Vaata otse enda ette. Siruta käed külgedele ja hakka neid aegamööda kokku viima. Peata käed hetkel, kui näed neid üheaegselt. Käte vahele jääv ala ongi Sinu vaateväli. Jutusta, mis või kes jäävad Sinu vaatevälja.

Puude mõõtmine

Lapsed mõõdavad õpperajal puude jämedust kätega ja nööriga. Võrdlevad ühe puu jämedust teisega. Nööriga mõõtmisel tehakse nöörile sõlm. Nöör asetatakse maha ja mõõdetakse vaksa või siis jalalabaga nööri pikkust. Nii saadakse puu ümbermõõt.

 Käbi (kivi) ringleb

Seistakse ringis. Käbi, kivi vm ese ringleb ühelt osalejalt teisele, ainult see, kelle käes on valitud ese, tohib rääkida.

Juhendaja esitab küsimuse loodusrajal nähtu kohta ja annab eseme rühma liikmele, kes peab vastama. Tuleb jälgida, et ühelegi osalejale ei antaks eset üle ühe korra. Mäng lõpeb siis kui kõik rühma liikmed on saanud osaleda.

Võrdlemine

·        Korja 3 puuoksa!

             Pane need pikkuse järgi ritta

·        Korja kolm kivi!

      Pane need suuruse järgi ritta!

 Pane need raskuse järgi ritta!

·        Korja 3 lehte!

Pane need laiuse järgi ritta!

Kasuta veel puuokkaid, teokarpe jm

 Matemaatiline supp

Vahendid: rätik või väike linik, ämber või suur kauss

Linikule tuuakse näiteks 3 käbi, 6 kivi, 4 puulehte ja 5 oksa.

Nüüd pannakse kõik anumasse ja kallatakse neile peale vesi. Seejärel võib saadud „suppi“ pulgaga segada. Selgub, mis esemed jäävad põhja, mis tõusevad pinnale. „Supi“ koosseis võib olla nii ette määratud kui ka laste endi poolt valitud. Kui lapsed valivad „supi“ koosseisu ise, siis on soovitatav lasta igal mängijal nimetada, mida ja kui palju tema „supi“ sisse tõi ning hiljem analüüsida, mis juhtus toodud materjaliga. Mõni asi, näiteks peotäis mulda, võib muuta „supi“ sogaseks, osa sellest aga settib hiljem põhja ja osa jääb pinnale. Arutatakse, miks see nii on.

Püüa õhku!

Vahendid: õhukesest materjalist kerged kilekotid.

Mängijad saavad endale igaüks kilekoti ja jooksevad seda ühte sanga- või servapidi käes hoides väljakul ringi, püüdes sel moel koti sisse õhku. Kotti võib õhuga täita ka kotisuust õhku sisse puhudes. Kotisuu suletakse kätega kokku pigistades, kotisangu kokku sõlmides või majapidamiskummi abil.

Õhk ongi kinni püütud. Kuidas teha kindlaks, et koti sees siiski midagi on? Torgake koti sisse auk ja pigistage sellest õhk välja. Tekkinud õhuvool vastu nägu või kätt tõestab, et koti sees oli õhk

Lilled emale

Tuuletrolli lapsed koos õpetaja Lauraga meisterdasid emadele kellukesevaasid plastikpudelitest.

Uurimised ja mängud kevadisel rajal

UURIMINE KEVADISEL RAJAL

 1. „Uurijad“ Moodustatakse kaks rühma , kes märgivad endale kas puupulkadega või nööriga maa-ala. Mõlemad grupid uurivad oma ala: maapind, taimed, oksad, kivid jne. Seejärel vahetavad grupid oma maa-alad. Nüüd muudetakse midagi naabrite maa-alal (lisatakse oksake, võetakse ära kivi jm). Märguande peale naastakse oma maa-ala juurde ja püütakse avastada muutusi.

 2.“Fotograaf“ Lapsed võtavad paaridesse. Üks on pildistaja, teine fotoaparaat. Fotoaparaat paneb silmad kinni ja pildistaja viib aparaadi pildistatava objekti juurde. Pildistaja ütluse „Klõps“ peale teeb aparaat korraks silmad lahti ja püüab märgata ja meelde jätta nähtut. Siis minnakse alguskohta tagasi ja toimub „piltide ilmutamine“

 3. „Puu-uurija“ Iga laps valib ümbrusest ühe puu, läheb selle juurde, katsub käega koort, nuusutab lõhna, mõõdab ümbermõõtu, uurin pungi, lehti. Uuesti kogunedes püütakse teistele kirjeldada oma puud.

 4. „Ebaloomulik looduses“ Lapsed jalutavad määratud territooriumil ringi ja püüavad märgata ning meelde jätta esemeid, mis ei kuulu loodusese.

 5. „Väikesed ja suured minu ümber“ Leida ümbrusest kõige suurem ja kõige väiksem objekt või ühesuurused objektid. Kõrgem, madalam, ühekõrgused; lühem, pikem, ühepikkused; peenem, jämedam, ühejämedused; õhem, paksem, ühepaksused; jne. II variant Korja kolm sarnast eset. Pane need pikkuse, suuruse, kaalu, laiuse jm järgi ritta.

 6. „Vastandid looduses“ Õpetaja palub lastel leida loodusest vastandtunnustega objekte. Leia sile puutüvi! Leia krobeline püütüvi! (pehme-kõva, must-valge, külm-soe, lõhnav-lõhnatu, sile-kare, kerge-raske, magus-hapu, jne)

 7. „Maa jõud“ Visata eri looduslikke materjale õhku. Jälgida nende esemete langemist maapinnale. Eseme lennutee vältel võivad lapsed katkematult hääldada mõnd helilist häälikut või lugeda numbreid. Määrata eseme maapinnale langemise aeg. Kaaluda eri materjale. Selgitada, miks kõik õhku visatud esemed langevad maapinnale tagasi ja miks mõne eseme maale langemiseks kulub rohkem aega.

 8. „Leia silmapiir“ Suuna pilk kaugusesse ning vaata kohta, kus maa ja taevas kokku saavad. Mis objektid kohtuvad silmapiiril? Ütle, mis jääb silmapiirist ülespoole, mis jääb sellest allapoole.

 9. „Kivialused“ Vaata kivi, lehe, oksa alla Mis sa seal näed? Mulla, rõskuse ja pimeduse elanikud – vihmauss, keldrikakand, sipelgad jms. Kas taimed kasvavad kivi all? Kas sa näed taimede juurestikku? Vaatle kivialust maailma luubiga.

 10. „Soojenda külge“ Soojenda suurema kivi päikesepoolsel küljel kätt. Päikese poolt on kivi soe, kogub päikesesoojust varuks. Tunneta kivi jahedust varju jääval küljel.

 11. „Kivide näitus“ Korja kive merest ja maalt. Võrdle neid. Miks on merekivid ümmargused, maakividel aga on teravad nukid? Eesti rahvuskivi – lubjakivi. Lao kivid ühte ritta ja võrdle neid.

 12.“Vaata pilti ja leia“ Vaata pilti ja leia! (mobiil, nutitelefon, tahvelarvuti) Sageli on nii, et lapsed tunnevad pildilt puu, taime, looma vms edukalt ära, kuid päris loodusest ei suuda seda leida. Siinkohal tulevad appi tänapäevased tehnilised vahendid. Telefonita õppekäigule ju ei tohigi minna! Telefoni galeriisse on vaja koostada üksnes pildipank ning „jaht“ võib alata. Otsimiseks sobivad erinevat liiki puud, taimed, putukad, taevas, tervikust väike osa (männiokas) jne.

 MÄNGUD KEVADISEL RAJAL

 1. „Taime kasvamine“ Mängus tuleb matkida liigutustega seemne kasvamist taimeks. Väike seeme on mullas (kägariste), Kevadel, kui päike soojendab ja vihm maad niisutab, ärkab seemneke, mis tunneb imelist ärevust. Uudishimulikult pistab ta pea mulla alt välja(tõstetakse pead) ja korraga ongi ta valguse ja soojuse käes. Taimeke tahab sirutuda üles päikese poole ning hakkab kasvama (põlvitusiste). Kasvamiserõõm suureneb (püstitõus)m tema varrest tulevad välja lehed( käte liikumine algab küünarvarrest, käed viiakse üles), õienupust avaneb kaunis õis. Mahe tuul kiigutab lillekest(käte ja keha painutamine küljelt küljele).

 2. „Arva ära loom!“ Lapsed jagunevad väikesteks rühmadeks ja iga rühm peab kujutama õpetaja poolt öeldud looma nii, et rühma iga laps oleks osa loomast.

 3. „Rästi ja nastik“ Lapse rivistuvad kahte kolonni. Kui õpetaja ütleb „rästik“, hakkab viimane laps jooksma sik-sakiliselt teiste laste vahelt läbi, kuni jõuab rivi ette. Kui õpetaja ütleb „nastik“ jookseb laps rivi kõrvalt otse ette, käed pea külgedel, iseloomulikult nastiku pea laikudele.

 4. „Muusikametsa eksinu“ Mängijad valmistavad endale looduslikust materjalist ühe pilli ja moodustavad seejärel kaks rivi – puud metsateel. kahe rivi vahele jääb metsasiht, mida mööda eksinu saab metsast välja. Kui eksinu läheb mõnele puule liiga lähedale, hakkab see hoiatuseks pilli mängima. Kui eksinu on õnnelikult kedagi puutumata metsast välja jõudnud, saab ta sihi lõpus olevalt muusikapuult tolle pilli. Pilli loovutajast saab uus eksinu.

 5. „Looduspilt raamis“ Igal lapsele antakse papist raam (erineva suurusega), mida ta hoiab väljasirutatud kätega.. Iga laps valib objekti, kas lähedalt või kaugelt, ja püüab seda vaadata läbi raami. Nii saadakse oma looduspilt, millele võib nime anda ja kirjeldada.

 6. „Saladuse võti“ Üks laps valib lähiümbrusest mingisuguse loodusliku objekti nii, et teised seda ei märka. Lapsed hakkavad esitama küsimusi saladusliku objekti kohta. Korraga saab esitada ühe küsimuse. Vastata võib ainult „ei“ või „jah“. Algab saladuse mõistatamine. Võtme avastaja saab uueks saladuse esitajaks.

 7. „Trips-traps-trul“l Iga laps otsib 5 eset, millest saab moodustada mingi tunnuse alusel hulga (käbid, kivid, oksakesed, jm). Mänguväljaku tegemiseks korjavad paarilised neli pikemat oksakest või rohukõrt. Tegevus toimub üldtuntud mängu põhimõtetel.

 8. „Indiaanlase kotkapilk“ Leia loodusest üks objekt lähedalt ja üks objekt kaugel, nimeta need objektid.

 9. „Jälituskoer“ Lapsed seisavad ringis. Igal lapsel on topsis loodusest leitud oma lõhnav materjal. Jälituskoera mängiv laps on ringi keskel. Tal seotakse silmad kinni ning antakse nuusutada ühte lõhna. Nüüd võetakse silmadelt side ja jälituskoer käib ringi ning nuusutab ringis olevate laste käest topsidest lõhna. Kui jälituskoer leiab õige lõhna, siis ta hakkab haukuma.

 10.“ Lapitekk metsaelanikule“ Maapinnale tehakse looduslikest käepärastest materjalidest ruudustik. Siis kaunistatakse ruudud erinevate loodusest leitud materjalidega.

 11. „Imed meie ümber“ Anda lastele ülesanne leida imesid enda ümbrusest. Põhjenda, miks kirjeldatav on imeline. Looduses on kõik ime.

 12. „Jutupaunik“ Mängujuht ütleb käsiloleva loodusteemaga seotud sõna või sõnad. Mängijate ülesanne on kasutada neid sõnu enda loodud jutus.

 13. „Mis juhtub, kui…“
sa muutuksid sipelgaks
 sa saaksid pääsukese kombel lennata
sa oleksid ussikuningas
sa ujuksid kalana akvaariumis
sa vedeleksid tühja plastpudelina tänaval
sa vudiksid hiirena majas ringi
sa vuliseksid ojana mere poole
sa kasvaksid puuna selle tee ääres
sa tuhiseksid tuulena ringi
sa oleksid kivi kiviaias
sa oleksid tärkav rohukõrs
sa siraksid tähena taevas

 Kasutatud materjal
www.oue.ee
M. Tõhk „Metsatötsi rajad“

Tuulemaa

SELLE JUTU MÕTLESID VÄLJA JA MEISTERDASID PILDI TALLINNA TUULE LASTEAIA TUULEPALLI, LÕUNATUULE, TUULELIPU, TUULEPESA, TUULETROLLI, TUULEVESKI, TUULEKELLA, TUULELOHE, TUULERATTA, TUULESELLI JA MERETUULE RÜHMA LAPSED KOOS ÕPETAJATEGA LASNAMÄEL PAE PARGI LÄHEDAL ASUB TUULEMAA. TUULEMAAL PUHUB ALATI TUUL. KEVADEL PUHUB MAHE KEVADTUUL, PAISUTAB PUNGI JA MEELITAB ROHELISI ROHUKÕRSI MAA SEEST VÄLJA. SUVEL SAHISEB SOE LÕUNATUUL. LILLED KIIGUTAVAD END TUULE KÄES JA KALAD LÖÖVAD JÄRVEVEES LUPSU. SÜGISEL SEHKENDAB RINGI SÜGISTUUL VÄRVILISTE PUULEHTEDEGA. TALVETUUL AGA PUHUB LUMEHELBED HANGEDEKS. MÕNIKORD PUHUB TUULEMAAL MERETUUL. TEMA TOOB UUDISEID KAUGETELT MAADELT. TUULEMAAL ELAVAD TUULELAPSED. IGAL TUULELAPSE MAJAL ON TUULELIPP, MIS NÄITAB, KUST POOLT TUUL PUHUB. KUI TUULELASTEL LÄHEB KÕHT TÜHJAKS, TOOB TUULEEMA TUULEVESKIST KOTITÄIE JAHU JA KÜPSETAB MAITSVAID ROSINATEGA TUULEKUKLEID. PEALE HOMMIKUSÖÖKI TUHISEVAD TUULELAPSED TUULEPARKI MÄNGIMA. NAD RONIVAD REDELITEL, KIIGUVAD KIIKEDEL, HULLAVAD TUULEPALLIL JA MÄNGIVAD PÕÕSASTE VAHEL PEITUST. JULGEMAD KEERLEVAD TUULERATTAL. VAHEL LEIAVAD NAD PÕÕSA VARJUST VÄIKESE, ARGLIKU TUULETROLLI, KES ON ILMA EMATA SEIKLEMA LÄINUD. TEINEKORD HULLATES PÕRKAVAD NAD KASELATVA TUULEPESAGA MÜRAMA. ÕHTUL KELLA NELJA AJAL HELISEB TUULEPARGIS ÕRNA HÄÄLEGA TUULEKELL. SEE TÄHENDAB, ET TUULELASTEL ON AEG KOJU MINNA. TUULELAPSI TULEB SAATMA LUSTLIK TUULELOHE, KES VÕTAB TUULELAPSED ENDA JÄRELE JA VIIB KOJU EMA JUURDE. KODUS ALGAB SUUR VARVASTE, KÄTE, KÕRVADE JA NINA PESU. VESI PRITSIB LAIAS KAARES IGALE POOLE. TEINEKORD ON TUNNE, ET ÕUES SAJAB LAUSA VIHMA. KUI TUULELAPSED ON PANNUD PEA PEHMELE PADJALE, HÕLJUB VALGEL ÖÖPILVEL NENDE AKNA TAGANT MÖÖDA TUULESELL, KES LAULAB TUULELASTELE TUULEUNEVIIT. KUI TE MÕNIKORD JALUTATE PAE PARGIS, KEERAKE SELG TUULE POOLE JA PANGE SILMAD KINNI, SIIS VÕITE NENDEGA KOHTUDA.

Jäneste laulukoor

Tuulekella lapsed koos õpetajate Ülle ja Evaga meisterdasid paberirullidest jänesed, kes võtsid kohe lauluviisi üles.

Nukule voodi

Karpi, millesse nukk poes oli pakitud, ei maksa ära visata. Sellest saab teha nukuvoodi, mis on just paras sellele nukule. Nii tegi Maia Tuulelipu rühmast.

Veel üks "Trips-traps-trull"!

Tuulelipu rühma lapsed koos õpetaja Anuga meisterdasid "Trips-traps-trulli" mängu paberirulli seibidest ja kastanimunadest.