Rohi armuvalu vastu

Tuulekella lapsed koos õpetajate Ülle ja Evaga käisid Martsipani muuseumis. Muuseumi pedagoog tuvustas mardileiva tegemist ja ütles, et vanasti kasutati seda arstirohuna. Aga millise haiguse vastu? ...armuvalu vastu. 6-aastane Sten tõrjus kätega: "Mina küll seda haigust ei taha!"

Mida puu räägib?

Tuuleratta rühma 3-aastased lapsed panevad kõrva vastu männipuud ja kallistavad puud. Õpetaja Illi küsib: "Mida männipuu räägib Sulle?" Egert vastab: "Piiks-piiks" Õpetaja küsib, mida see tähendab? Egert vastab: "Seal on hiir peidus!"

Sügisene unejutt

3-aastastele
Tuuleratta rühmas

Õhtul, kui Liisa ja Marek voodis vaikselt und ootasid, kuulsid nad, kuidas tuul õues laulis:
„Uhuu – uhuu!
Olen sügistuul!
Uhuu – uhuu!
Rebin lehed puult,
sest käes on sügiskuu.
Uhuu – uhuu!
Õde – venda kuulasid tuule laulu ja hakkasid puu pärast muretsema:
„Kuidas meie vahtrapuu nüüd magama saab jääda kui tuul temalt lehed ära rebib? Puul hakkab ju külm!”
Kuid tuule pikka laulu kuulates lapsed lõpuks siiski uinusid.
Hommikul ärgates riietusid Liisa ja Marek kiiresti ning jooksid õue puu juurde. Nende ehmatuseks oligi vahtrapuu öö jooksul täiesti lehtedeta jäänud.
„Kuidas puu nüüd külma talve üle elab, ta on ju päris paljas?” haletsesid lapsed.
Puu aga vastas: „Minu pärast ei maksa muretseda. Tahan juba talveunne jääda, kuid lehtede pidev sahin ei lase mul uinuda. Tuul aitas mul sellest murest vabaneda”.
Selle jutu peale rahunesid Liisa ja Marek ning olid rõõmsad, et ka tuulest on kellelegi abi.

Kuula nüüd sinagi vaikselt tuulelaulu ja püüa ära arvata, mida ta sulle jutustab.

Ps: iga päev valivad lapsed tegelaste nimed oma rühmast, kelle nimed sellel päeval loos on, valivad ise endale ka puu nimetuse.

Külalised Tallinna Komeedi Lasteaiast

Enne Simunapäeva käisid meie õpetajatel külas Komeedi Lasteaia õpetajad Katrin Kamarik ja Kadri Tooming, kes viisid meid imelisse juttude maailma, mida nad olid koos lastega kogunud mitme aasta vältel.
Esitlust saate vaadata siit.

Perenädal

Isamaa ja emakeel. Minu kodu. Minu pere. Minu juured. Ja palju, palju lugusid, mida igal lapsel on endast ja oma perest teistele rääkida.

Siili ja jänese võidujooks

Siilipoisid sahistasid vaikselt sügislehtedes ja otsisid mõnusat kohta kuhu talveunne pugeda. Kuid vastu tuli jänes, kes tegi ringijooksmisega endale sooja.Eks külamehed arutasid seda ja teist kuni lõpuks otsustasid välja selgitada metsa kiireima looma.Seda toimetamist nägi Tuulelohe rühm

Kõik kakupärimust koguma!

Eesti Ornitoloogiaühingu 2009. aasta lind on kodukakk (Strix aluco). Aastalinde on valitud juba viisteist aastat, ent selle aasta peategelane sai omale ka kodulehekülje (http://www.eoy.ee/kodukakk/) ning kakukaamera (http://www.eoy.ee/kodukakk/kakukaamera/), mille abil jälgisid kodukakkude pereelu tuhanded vaatajad nii Eestist kui mujalt maailmast. Aastalinnu leheküljel ((http://www.eoy.ee/kodukakk/) on palju põnevat: lisaks tekstile kakuliikide levikuala kaardid, kuulamiseks erinevate kakkude häälitsused ja vaatamiseks fotosid. 2009. aastal on siia koondunu ka kodukaku vaatlused ja kodukaku ankeet tema arvukusemuutuste ning värvusvariatsioonide selgitamiseks.
Et aga kodukakk on tänu oma öisele eluviisile salapärane ja veidi müstiline lind, siis on Eesti Ornitoloogiaühing koostöös Eesti Rahvaluule Arhiiviga alustanud ka kakufolkloori kogumist.
Kogutud pärimus talletatakse Eesti Rahvaluule Arhiivis.
Oma põnevad kogemused, lood ja juhtumised, mis on seotud kodukaku või teiste Eesti kakkudega ehk „öökullidega” tuleks üles kirjutada ning saata Eesti Ornitoloogiaühingusse.
Selleks tuleks järgidakakufolkloori juhendit:
Saada oma isiklikul kogemusel põhinev või tuttavalt kuuldud tõestisündinud lugu. Lisa 1) oma nimi, telefoninumber ja postiaadress ning tuttavalt kuuldud loo puhul ka jutustaja nimi; 2) loo sündmuse koht (maakond, küla); 3) sündmuse toimumisaeg (aasta, kuu, päev, kellaaeg, kui võimalik), 4) loos esinenud kaku liik või määratlus „liiki ei tea”. Oodatud on ka fotod.
Saada rahvapärimust kodukakust jt öökullidest, näiteks milliseid rahvapäraseid üldnimesid või liiginimesid oled kuulnud, uskumused ja lood öökullidest ja nende häälitsustest, halvad ja head ended või sõnumid ning nende täideminek, suhtumine kakkudesse (tark-rumal, hea-halb, ilus-inetu vm) jms.
Kogu ja saada teavet öökulli kasutamisest nõiduse, painaja, varga, vareste vm tõrjumiseks.
Kõigi lugude, uskumuste jm juures märgi kindlasti võimalikult täpselt, kus see levinud on või kus paigas kuuldud (maakond, küla, piirkond vm).
Lood saada hiljemalt 15. novembriks 2009. a. EOÜ postiaadressile pk. 227, Tartu 51002 (märgusõnaks palume ümbrikule märkida „Kakufolkloor“) või e-mailile andrus.jair@gmail.com.
Lisateavet folkloorikogumise kohta saab Andrus Jairilt telefonil 5070682 (e-post andrus.jair@gmail.com) ja Mall Hiiemäelt telefonil 7377 733. Tublimatele folkloorikogujatele on ette nähtud ka preemiad ning osalenute vahel loositakse välja kakuteemalisi auhindu.
Eesti Ornitoloogiaühing kutsub osalema ka kodukaku joonistusvõistlusel – tegelikult võib muidugi joonistada ka teisi Eestis kohatud kakke (nn. öökulle). Selleks tuleb oma joonistus saata hiljemalt 15. novembriks 2009. a. EOÜ postiaadressile. Joonistusvõistluse juhend asub siin. Parimatele on samuti auhinnad.

Leivalood

12.-18. oktoober on üle Eesti leivanädal. Kõikides lasteaedades räägitakse lastele leivast ja tema saamise loost. Nii ka meie lasteaias. Õpetaja Tiiu andis lastele maitsmise mõistatuse "Kas see, mida sa kinnisilmi suhu panid on sai, sepik või leib?"
Järgmisena proovisid lapsed ise retsepti järgi tainast teha. Küll oli raske kaaluda retsepti järgi jahu, ikka tuli natuke puudu või läks jälle ülearua



Lõpuks tulid Oma Lava näitlejad Külli ja Marta ning rääkisid toredad lood leivast ja inimestest.

Tulemägi Eestimaa sügises

Tuulelipu rühma 5aastased poisid Viljar ja Karl on tublid ehitajad.
Peale selle, et nad usinad õppijad on, meeldivad neile väga lego-klotsid ja joonistamine.
Õueski leiavad nutikad poisid alati huvitavat tegemist.
Ühel oktoobrikuu päeval, kui päike veel säravalt paistis, tundus et kõige huvitavam on toimetada liivakastis. Mida seal teha? Üksmeelselt otsustati, et täna ehitatakse vulkaan. Päris tõeline kohe. Selle, mis puudu jäi, lisas fantaasia. Kiiresti-kiiresti kerkis liivakasti kõrge liivakuhi ja seejärel hakati uhke liivamäe sisse sügavat auku uuristama.
Ärge arvake, et mehepojad ei tea, mis vulkaan on. Pärast rääkis Karl õhinal ka õpetajale, et vulkaan on niisugune mägi, mille otsast tuld ja suitsu purskab.
Ühel pildil peavad poisid nõu, mida ja kuidas teha, teisel on näha, kuidas õnnelik Viljar sõbraga koos loodud ehitist demonstreerib.

Loodusmängude loomise konkurss

Tartu Keskkonnahariduse Keskus koostöös Peipsi Koostöö Keskuse ja Keskkonnaametiga kutsuvad kõiki looduse- ja mängusõpru osalema loodusmängude loomise konkursil.

Kutsume looma üht lõbusat ja õpetlikku loodusmängu, mis aitab tundma õppida meie märgalade (sood, luhad, rannaniidud, lodumetsad) elustikku, õpetab looduses liikumist või on sellel läbivaks ideeks loodushoid. Eesmärgiks on
pöörata tähelepanu märgaladele.
Konkurss kestab 30. september 2009 - 15.jaanuar 2010.
Osalema on oodatud igas eas looduse- ja mängusõbrad. Vanusepiire ei ole, kuid laekunud töid hinnatakse 2 kategoorias: kuni 16-aastased ning 16-aastased ja vanemad.
Kuidas osaleda?
Mõtle ise välja
* lõbus ja põnev
* inim- või mõttejõul kaasaskantav
* kõigile mänguhuvilistele sobiv
* koostööle kutsuv ja vägivallavaba
* seltskonna-, laua-, põranda- või mõni muu mäng.
Saada konkursile mängu prototüüp (st ise valmis tehtud mäng), sh mänguvahendid, kui mängujuhend näeb neid ette. Kasutada võib erinevaid allikaid, kasutatud kirjanduses tuleb neile viidata.
Mängule peab olema lisatud:
mängu nimi, mängujuhend, mänguks kuluv aeg ja mängijate arv, kasutatud
kirjandus ja kinnises ümbrikus täpsem info mängu koostaja/te kohta.
Auhinnafond on 100 000 krooni, sh võitja mängu(de) teostus. Õla paneb alla ka kauplus XS Mänguasjad tuntud Hasbro lauamängudega.
Konkurss toimub Eesti-Läti koostööprojekti Tagasi loodusesse raames, mida toetab Euroopa Regionaalarengu Fond Eest-Läti Programmi vahendusel ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Täpsem info Tartu Keskkonnahariduse Keskuses infopunktist, www.teec.ee või kersti.sogel@teec.ee

Kunstikonkurss „Kuidas tekiks vähem prügi?“

Liigne tarbimine ja pakendamine, jäätmete vale sorteerimine ja muu säärane teguviis, mis koormab keskkonda liigsete jäätmetega, teeb iga keskkonnasõbra murelikuks.

Seepärast kutsub Prügihunt kõiki lasteaialapsi osalema kunstikonkursil „Kuidas tekiks vähem prügi?“ .

Ootame plakateid, millel oleks prügitekke vähendamist kujutavad tegevused (joonised, skeemid, fotod jne) – kõik lahendused on teretulnud. Rohkem infot prügi sorteerimise ja keskkonnasõbraliku käitumise kohta saab veebilehelt www.tallinn.ee/prygihunt või www.kultuurirosin.ee

Töid oodatakse 6. novembriks 2009 Tallinna Keskkonnaametisse aadressil Tallinn Harju 13, II korrus, ruum 254.

Konkursile saabunud töödest avatakse näitus Tallinna Huvikeskuses „Kullo“ 21. novembril. Ja loomulikult ootavad parimaid auhinnad. Peale näitust tagastatakse tööd lastele, kuid Tallinna Keskkonnaamet jätab endale õiguse töid pildistada ning saadud fotosid oma äranägemise järgi kasutada ka järgmiste Prügihundi kampaaniate raames.

Nõuded tööle: Tehnika: vaba Töö suurus: individuaalsed tööd max A4 formaat, grupitööd max A2 formaat.

Töö taha palume järgmiseid andmeid:
Lapse nimi ja vanus
Lasteaed
Töö nimi ja vajadusel pikem seletus pildil oleva kohta
Õpetaja nimi
Kontaktandmed (õpetaja või lasteaia telefoni nr või e-posti aadress)

Küsimuste korral julgelt helistada tel: 555 44 071 Epp Leikop
Päikest ja inspiratsiooni soovides,
Epp Leikop
MTÜ KultuuriRosin

Aastalind 2009 - kodukakk

Aastalind - kodukakk elutseb ka meie lasteaia Tuulekella rühmas. Nad on täiesti tõsised kodukakud. Või on öökullid?




Suured onud ja tädid Ornitoloogiaühingust kutsuvad lapsi joonistama aastalindu:

Kutsume Sind osalema Eesti Ornitoloogiaühingu projektis „Aasta lind 2009 – kodukakk”. Jaga meiega oma joonistusi kodukakust ja tema põnevast elust. Kujutada võid ka teisi Eestis kohatud kakke (nn. öökulle). Võistluse reeglid on lihtsad:
1. Saada oma joonistus kodukakust või teistest Eesti kakkudest. Lisa 1) pildi pealkiri; 2) oma nimi ja kontaktid ning kindlasti vanus; 3) osaleda võivad kõik.
2. Tööd (vabas kujutamistehnikas, kuni A4 formaadis) palume saata hiljemalt 15. novembriks 2009. a. EOÜ postiaadressile: pk. 227, Tartu 51002 (märgusõnaks palume ümbrikule märkida „Aasta linnu joonistusvõistlus“).

NB! Parimatele auhinnad!

Lisateave joonistusvõistluse kohta: Andrus Jair, tel. 5070682, e-post andrus.jair@gmail.com.

Projekti „Aasta lind 2009 – kodukakk” finantseerib SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Elas kord üks muinasjutt...

Ühel kenal sügispäeval kõndisid aias kaks musträstast. Ühel hetkel potsatas nende ette maha ilus punane õun. "See on minu!" ütles üks musträstas ja hüppas lähemale."Ei, hoopis minu! Ta kukkus ju minu ette!" vastas teine musträstas ja hüppas ka lähemale.


Tipsu ja Täpsu on kaks väikest sõpra. Nad elavad raba serval vana kuivanud männijuurika all, kus on nende väike kodu. Nende ukseesist kaunistavad pohlavarred. Ühel päeval nad läksid kõndima ja leidsid...


Kuidas jutud edasi läksid, kuuled Tuulepesa rühmas.

...luiged lähvad lumi taga

Kust, kuhu ja millal need kured ning luiged ikka lendavad? Tuleb gloobus appi võtta! Seda uurisid Tuuleveski, Tuulelohe ja Tuulepesa lapsed.

Pesamunade sügis

Meie pere pesamunad - Tuuleselli ja Meretuule sõimelapsed joonistasid vihmapilvi, suuri, punaseid õunu ja kleepisid suurt lehesadu.

Jälle need karud

Mõni aeg tagasi näitasime teile, kuidas karud kaerapõllul söövad. Nüüd peaks kõht täis olema, rasvakasukas seljas ja aeg oleks magama minna. Millise teki võtaks karu endale peale, kui ta saaks valida selle Tuulelipu rühma laste tööde hulgast?

Tegelased suvest

Nüüd kui õues enam nii palju olla ei saa, tuleb leida tubaseid mänge. Küll on tore välja otsida suvel korjatud oksad ja juurikad ning neile elu sisse puhuda. Tuuleveski rühmas ongi uued hobused, puuslikud, ussikuningad ja lohed.

Sügismeeleolu

Kas sügises on rohkem nukrust või rõõmu? Kui vaatad lahkuvaid linde ja eluteed lõpetavaid taimi, siis on veidi kurb ja tahaks neile kas või natuke värvilisemad kuued selga joonistada. Kui aga vaatad suuri lehtpuid, siis nemad on täies pidurüüs ja ootavad oma suurt pidu.Nii joonistasid sügismeeleolu Tuulepesa ja Tuulelohe rühma lapsed.

Kes on tugevam kui tuul?

Kui kõvasti peab puhuma, et lehed lendu tõuseksid? Tuuleratta lapsed puhusid nii kõvasti, et mõni leheke lendas puu otsa tagasi!

Väike vihmalugu

Kõik lapsed teavad, et sügisel sajab palju, enamasti vihma.
Ega vihm Tuulelipu rühma lapsi sega. Õues on huvitav iga ilmaga.
Mõnikord on vihmasadu aga nii tihe, et läbi aknaklaasi on teda palju mõnusam vaadata. Ikka seda, kuidas vihmapiisad lompidel trallitavad ja kuidas vihmajoad aknaklaasil voolavad.
Kui vaatamisest küllalt saab, võib vihma joonistada ka. Kõik lapsed on usinasti vihma joonistamisega ametis.
5-aastane Tuulelipu rühma poiss Karl joonistas sellise vihmapildi, kus ta ise on vihmavarju all peidus. Vaadake vaid, kui rõõmsa värviga on vihmavari ja poiss ise!

Kured lähvad, kurjad ilmad...

Kuigi päike paistab ja liivakoogi tegemine Meretuule lastel koos õpetaja Kadiga on täitsa selge, et võiks avada lausa pagaritöökoja, tuleb vaadata taevasse ja kuulata, mis linnud ütlevad: "Kindad kätte, kindad kätte!"

Avastati uus linnuliik

Sellesügisesel linnuvaatlusel avastati uus linnuliik. Kasekäbilind. Põhiline pesitsuskoht Tuulelohe rühm, Toitub mahakukkunud saiaraasukestest ja laulab väga vaikse häälega. Äralennumärke ei näita, ilmselt on paigalind.

Karud kaeras

Oleme rääkinud laste ja lindude toimetustest sügisel.Aga ka metsloomadel on kiired ajad, peab talverasva koguma. Metssead võtavad lisa põllumeeste kartulipõllust, karud aga kaerapõllust.Kuidas karu toimetab kaerapõllus? Istub nagu laps ja tõmbab esikäppadega kaerapäid rapsides ennast põllu peal edasi. Tuulepesa lapsed proovisid seda võimlemistunnis.

Sügisvärvid akendes

Kui Tuulekella lapsed Kadriorus käisid, nägid nad suuri lossiaknaid, kus peegeldusid kõikide ümberkaudsete puude, põõsaste ja lillede värvid.
Neid toredaid aknaid nad meisterdasidki. Lapsed panid ühe paberi peale värvitilgad, panid teise paberi selle peale, võtsid paberid käte vahele ja liigutasid neid omavahel, siis võtsid paberid lahti. Kui värvid olid ära kuivanud, võtsid lapsed oma "mänguaknad" ja otsisid paberitelt kõige ilusamaid kohti, mille märkisid pliiatsiga ära ja lõikasid välja. Nendest saidki lossi akendele värvilised ruudud.

Kõndis sügis Kadriorus

Tuulekella lapsed läksid septembrikuu viimasel päeval Kadriorgu. Lossiaed oli eriti kirev.


Vanad pargipuud oskasid lastele jutustada vanaaja lugusid, kui nemad väiksed olid ja pargis jalutasid Peeter ja Katariina.


Algul tundus see silt küll naljaks, aga kui õpetajad asja ära seletasid, oli probleem lahendatud.


Tagasi lasteaeda tulid lapsed jala, värvilised sügislehed kingituseks kaasas.

Kuidas sõidab põllul traktor....

Kuidas sõidab põllul traktor, traktor sõidab trat-trat-trat...Ega meie linnalapsed päris täpselt ei teagi, kuidas need maa-ja põllutööd käivad. Kuid kena sügisilma oskavad Tuulelohe lapsed näha ja kujutada küll.

See, kuidas porgandid ja kaalikad kasvavad, oleme näinud! Aga kuidas nad seal maa sees pika suve elasid? Kas nad rääkisid ka midagi? Kas nad küsisid juua või midagi muud? Mis häälega porgandid räägivad? Porgandi keelt rääkisid Tuulepesa lapsed.


Aga kakukesed põllul ei kasva, enne peab vilja kasvatama, jahu jahvatama ja alles siis saab maitsvat kakukest küpsetada. Väikesed Tuuleratta lapsed proovisid terakesi maitsta, ei maitsenud; proovisid jahu suhu panna, sugugi polnud hea maitsega. Kui kokatädi näitas mismoodi jahust kakuke saab, siis ahjusoe kakuke maitses tõesti väga-väga hästi. Lõpetuseks mängisid lapsed Kakukese muinasjutu järgi ja kaval rebasenägu tuli kõigil välja.

Sügis pannud pihladele kaela punapärlikee...

Õpetaja räägib õues lastega pihlakast ning lõpuks küsib: "Kus on pihlakal marjad?" Väike Kadri vastab: "Kübaras!" Sellest tuligi häälikumäng "pihlakobar-pihlakübar"
Pilt on Tuulepesa rühmast, jutt Tuuleveski rühmast ja pealkiri Tuulekellalt.

Lehekene kollane, langes meie õuele....

Meie lasteaia õueala kasvab mitu suurt kaske. Kui palju lehti neil on? Oleme proovinud neid lugeda. Nüüd sügisel värvuvad osad lehed kollaseks. Jälle peame lugema! Kui need lehed tuppa tuua ja panna paberite vahele kuivama, saab teha toredaid kasepuid. Nii tegidki Tuulelipu ja Tuuleveski rühmad.
Aga Tuulepesa lapsed tõid tuppa pihlaka lehed ja ei pannud neid paberite vahele kuivama. Need kuivasid kipra, aga sellest ei olnud midagi, kasutada sai ikkagi.

Linnud lendavad lõunamaale

Ilm läheb järjest külmemaks ja linnud lendavad lõunamaale.

Kes on juba ära lennanud, kes peab plaane ja kes jääb siia? Ja kus üldse on "lõunamaa"? Kas nad on seal kõik üheskoos? Kuidas linnud teavad õigesse kohta lennata? Kuidas linnupoeg, kes alles suve hakul koorus, jaksab nii kaugele lennata?

Need on väga keerulised küsimused. Neid arutasid Tuulelohe rühma lapsed.

Sügis meie õuel

Esmaspäeva hommikul sadas vihma nagu oavarrest. Arvasime, et selle ilmaga ei taha keegi välja minna. Aga meie Tuulekella rühmale see just meeldis, sest neil kõigil olid kaasas vihmase ilma varustus - kummikud, keebid ja vihmavarjud. Tore oli vaadata kui väravast läksid välja "vihmaseened", värvilised keebid seenejalgadeks ja kirjud vihmavarjud seenekübarateks. Need vooliti hiljem toas ka plastiliini sisse.

Lõunaks oli vihm üle läinud, aga suur tuul oli alles. Siis oli tore väikestel Tuulepesa lastel lintidega tuult püüda. Kuidas sa seda tuult muidu ikka näed!