neljapäev, 25. aprill 2013

Uurimised ja mängud kevadisel rajal

UURIMINE KEVADISEL RAJAL

 1. „Uurijad“ Moodustatakse kaks rühma , kes märgivad endale kas puupulkadega või nööriga maa-ala. Mõlemad grupid uurivad oma ala: maapind, taimed, oksad, kivid jne. Seejärel vahetavad grupid oma maa-alad. Nüüd muudetakse midagi naabrite maa-alal (lisatakse oksake, võetakse ära kivi jm). Märguande peale naastakse oma maa-ala juurde ja püütakse avastada muutusi.

 2.“Fotograaf“ Lapsed võtavad paaridesse. Üks on pildistaja, teine fotoaparaat. Fotoaparaat paneb silmad kinni ja pildistaja viib aparaadi pildistatava objekti juurde. Pildistaja ütluse „Klõps“ peale teeb aparaat korraks silmad lahti ja püüab märgata ja meelde jätta nähtut. Siis minnakse alguskohta tagasi ja toimub „piltide ilmutamine“

 3. „Puu-uurija“ Iga laps valib ümbrusest ühe puu, läheb selle juurde, katsub käega koort, nuusutab lõhna, mõõdab ümbermõõtu, uurin pungi, lehti. Uuesti kogunedes püütakse teistele kirjeldada oma puud.

 4. „Ebaloomulik looduses“ Lapsed jalutavad määratud territooriumil ringi ja püüavad märgata ning meelde jätta esemeid, mis ei kuulu loodusese.

 5. „Väikesed ja suured minu ümber“ Leida ümbrusest kõige suurem ja kõige väiksem objekt või ühesuurused objektid. Kõrgem, madalam, ühekõrgused; lühem, pikem, ühepikkused; peenem, jämedam, ühejämedused; õhem, paksem, ühepaksused; jne. II variant Korja kolm sarnast eset. Pane need pikkuse, suuruse, kaalu, laiuse jm järgi ritta.

 6. „Vastandid looduses“ Õpetaja palub lastel leida loodusest vastandtunnustega objekte. Leia sile puutüvi! Leia krobeline püütüvi! (pehme-kõva, must-valge, külm-soe, lõhnav-lõhnatu, sile-kare, kerge-raske, magus-hapu, jne)

 7. „Maa jõud“ Visata eri looduslikke materjale õhku. Jälgida nende esemete langemist maapinnale. Eseme lennutee vältel võivad lapsed katkematult hääldada mõnd helilist häälikut või lugeda numbreid. Määrata eseme maapinnale langemise aeg. Kaaluda eri materjale. Selgitada, miks kõik õhku visatud esemed langevad maapinnale tagasi ja miks mõne eseme maale langemiseks kulub rohkem aega.

 8. „Leia silmapiir“ Suuna pilk kaugusesse ning vaata kohta, kus maa ja taevas kokku saavad. Mis objektid kohtuvad silmapiiril? Ütle, mis jääb silmapiirist ülespoole, mis jääb sellest allapoole.

 9. „Kivialused“ Vaata kivi, lehe, oksa alla Mis sa seal näed? Mulla, rõskuse ja pimeduse elanikud – vihmauss, keldrikakand, sipelgad jms. Kas taimed kasvavad kivi all? Kas sa näed taimede juurestikku? Vaatle kivialust maailma luubiga.

 10. „Soojenda külge“ Soojenda suurema kivi päikesepoolsel küljel kätt. Päikese poolt on kivi soe, kogub päikesesoojust varuks. Tunneta kivi jahedust varju jääval küljel.

 11. „Kivide näitus“ Korja kive merest ja maalt. Võrdle neid. Miks on merekivid ümmargused, maakividel aga on teravad nukid? Eesti rahvuskivi – lubjakivi. Lao kivid ühte ritta ja võrdle neid.

 12.“Vaata pilti ja leia“ Vaata pilti ja leia! (mobiil, nutitelefon, tahvelarvuti) Sageli on nii, et lapsed tunnevad pildilt puu, taime, looma vms edukalt ära, kuid päris loodusest ei suuda seda leida. Siinkohal tulevad appi tänapäevased tehnilised vahendid. Telefonita õppekäigule ju ei tohigi minna! Telefoni galeriisse on vaja koostada üksnes pildipank ning „jaht“ võib alata. Otsimiseks sobivad erinevat liiki puud, taimed, putukad, taevas, tervikust väike osa (männiokas) jne.

 MÄNGUD KEVADISEL RAJAL

 1. „Taime kasvamine“ Mängus tuleb matkida liigutustega seemne kasvamist taimeks. Väike seeme on mullas (kägariste), Kevadel, kui päike soojendab ja vihm maad niisutab, ärkab seemneke, mis tunneb imelist ärevust. Uudishimulikult pistab ta pea mulla alt välja(tõstetakse pead) ja korraga ongi ta valguse ja soojuse käes. Taimeke tahab sirutuda üles päikese poole ning hakkab kasvama (põlvitusiste). Kasvamiserõõm suureneb (püstitõus)m tema varrest tulevad välja lehed( käte liikumine algab küünarvarrest, käed viiakse üles), õienupust avaneb kaunis õis. Mahe tuul kiigutab lillekest(käte ja keha painutamine küljelt küljele).

 2. „Arva ära loom!“ Lapsed jagunevad väikesteks rühmadeks ja iga rühm peab kujutama õpetaja poolt öeldud looma nii, et rühma iga laps oleks osa loomast.

 3. „Rästi ja nastik“ Lapse rivistuvad kahte kolonni. Kui õpetaja ütleb „rästik“, hakkab viimane laps jooksma sik-sakiliselt teiste laste vahelt läbi, kuni jõuab rivi ette. Kui õpetaja ütleb „nastik“ jookseb laps rivi kõrvalt otse ette, käed pea külgedel, iseloomulikult nastiku pea laikudele.

 4. „Muusikametsa eksinu“ Mängijad valmistavad endale looduslikust materjalist ühe pilli ja moodustavad seejärel kaks rivi – puud metsateel. kahe rivi vahele jääb metsasiht, mida mööda eksinu saab metsast välja. Kui eksinu läheb mõnele puule liiga lähedale, hakkab see hoiatuseks pilli mängima. Kui eksinu on õnnelikult kedagi puutumata metsast välja jõudnud, saab ta sihi lõpus olevalt muusikapuult tolle pilli. Pilli loovutajast saab uus eksinu.

 5. „Looduspilt raamis“ Igal lapsele antakse papist raam (erineva suurusega), mida ta hoiab väljasirutatud kätega.. Iga laps valib objekti, kas lähedalt või kaugelt, ja püüab seda vaadata läbi raami. Nii saadakse oma looduspilt, millele võib nime anda ja kirjeldada.

 6. „Saladuse võti“ Üks laps valib lähiümbrusest mingisuguse loodusliku objekti nii, et teised seda ei märka. Lapsed hakkavad esitama küsimusi saladusliku objekti kohta. Korraga saab esitada ühe küsimuse. Vastata võib ainult „ei“ või „jah“. Algab saladuse mõistatamine. Võtme avastaja saab uueks saladuse esitajaks.

 7. „Trips-traps-trul“l Iga laps otsib 5 eset, millest saab moodustada mingi tunnuse alusel hulga (käbid, kivid, oksakesed, jm). Mänguväljaku tegemiseks korjavad paarilised neli pikemat oksakest või rohukõrt. Tegevus toimub üldtuntud mängu põhimõtetel.

 8. „Indiaanlase kotkapilk“ Leia loodusest üks objekt lähedalt ja üks objekt kaugel, nimeta need objektid.

 9. „Jälituskoer“ Lapsed seisavad ringis. Igal lapsel on topsis loodusest leitud oma lõhnav materjal. Jälituskoera mängiv laps on ringi keskel. Tal seotakse silmad kinni ning antakse nuusutada ühte lõhna. Nüüd võetakse silmadelt side ja jälituskoer käib ringi ning nuusutab ringis olevate laste käest topsidest lõhna. Kui jälituskoer leiab õige lõhna, siis ta hakkab haukuma.

 10.“ Lapitekk metsaelanikule“ Maapinnale tehakse looduslikest käepärastest materjalidest ruudustik. Siis kaunistatakse ruudud erinevate loodusest leitud materjalidega.

 11. „Imed meie ümber“ Anda lastele ülesanne leida imesid enda ümbrusest. Põhjenda, miks kirjeldatav on imeline. Looduses on kõik ime.

 12. „Jutupaunik“ Mängujuht ütleb käsiloleva loodusteemaga seotud sõna või sõnad. Mängijate ülesanne on kasutada neid sõnu enda loodud jutus.

 13. „Mis juhtub, kui…“
sa muutuksid sipelgaks
 sa saaksid pääsukese kombel lennata
sa oleksid ussikuningas
sa ujuksid kalana akvaariumis
sa vedeleksid tühja plastpudelina tänaval
sa vudiksid hiirena majas ringi
sa vuliseksid ojana mere poole
sa kasvaksid puuna selle tee ääres
sa tuhiseksid tuulena ringi
sa oleksid kivi kiviaias
sa oleksid tärkav rohukõrs
sa siraksid tähena taevas

 Kasutatud materjal
www.oue.ee
M. Tõhk „Metsatötsi rajad“

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar